Kas sa oled audiofiil ja suudad eristada, kumb on parem – MP3* või WAV*? Pane end proovile.
Audiofiilideks peetakse neid, kes on teistest kas parema kuulmisega või siis HiFi helitehnika fännid. Erinevates seltskondades võib aeg ajalt kuulda tuliseks minevaid vaidlusi selle üle, millistele tehnilistele parameetritele vastav heliteos on parema või siis kehvema kvaliteediga. Ühed leiavad, et kõige naturaalsem sound on grammofonidel, teised vaidlevad selle üle, kas MP3 formaadis helisalvestus on üldse väärt kuulamist, kolmandad kõlarite või kõrvaklappide üle.
Vaidlust ei ole selle üle, et elame digiaudio ajastul. Heliteosed jõuavad meieni digitaliseeritud kujul, seda kas mingite failide (CD-plaadid, MP3 failid jms) või striimide (Spotify, YouTube, Apple Music, online raadiod) vahendusel.
Kumb on parem, kas MP3 või WAV?
Jätame siinkohal kõrvale professionaalide maailma, ehk nende oma, kes tegelevad helide digipurki püüdmisega ja nendest teoste valmistamisega. Tuleme tavakasutajate juurde, kelle jaoks on kõige tähtsam mõnus helielamus muusikateosest või muud liiki helikandjast, näiteks audioraamatutest.
Nii on omajagu vaidlust selle üle, millises kodeeringus peaks heliteos kuulajani jõudma.
Omaette standardi seadis ette aastkümneid tagasi CD muusikatööstus, mis kasutas Compact Disc Digital Audio formaati. CD-del kasutati LPCM (inear pulse-code modulation) kodeeringut sämplinguga 44.1 kHz ja bitikiirusega 16-bit/s. Ent üsna pea hakati muusikat levitama ka Interneti kaudu, mida paremaks läksid kiiruseks, seda enam võis internetiavarustest kas legaalselt või illegaalselt muusikat hankida. Sellest sai ka alguse MP3 võidukäik 1990. aastate keskel.
Mõned võrdlused kui palju andmemahtu nõuab 1 minutine heliteos sämplinguga 44.1 kHz:
- CD/WAV – 10MB
- MP3 64kbps – 480kB (vähem kui 1 MB)
- MP3 128kbps – 960 kB (vähem kui 1 MB)
- MP3 192kbps – 1.44MB
- MP3 320kbps – 2.4MB
128kbps MP3 muutus üsna kiiresti laialt levinud standardiks, sest võimaldas võrreldes WAV(CD) failidega 10 korda väiksemat andmemahtu. Paraku ei tulnud see päris ilma hinnata. MP3 puhul on tegu vorminguga, mis põhineb helisignaali kadudega tihendamisel, kus püütakse eemaldada sagedused, mida inimkõrv ei kuule või millede puudumist ei märka. Siit aga sai omakorda alguse audiofiilide nurin niru helikvaliteedi üle, millest ka tänini vaidlused selle üle, kumb on parem, kas MP3 või WAV.
Asjatundjad siiski väidavad, et sama teose puhul 320kbps MP3 ja CD/WAV failist maha mängimise puhul vahet pole võimalik teha. Eelduseks on muidugi, et MP3 kodeering on tehtud kvaliteetse tarkvaraga.
Kas sa oled audiofiil?
NPR.org pannud välja online helitesti, kus igaühel on võimalik oma kuulmine proovile panna, et hinnata, kas suudab eristada WAV, 128kbps MP3 ja 320kbps MP3 üksteisest. NPR.org ise väidab, et 128kbps MP3 ja 320kbps MP3 vahel on võimalik vahet teha kui kasutada kvaliteetset tehnikat. Samas 320kbps MP3 ja WAV vahel eristamine enam ilma eritehnikata võimalik pole. Igatahes on sul võimalus oma kuulmine nende testiga proovile panna. NPR.org test on kasulik ka neile, kes soovivad lisaks oma kuulmisele testida erinevaid kõrvaklappe/kõlareid.
Kas teadsid, et inimkõrv kuuleb sagedusvahemikku 20 kuni 20000 hertzi. Ühes vanusega see vahemik ka langeb ning väidetavalt vanemad inimesed enam üle 14000 hertziseid helisegadusi enam ei kuule.
Millised olid sinu tulemused?
Miks profid kasutavad WAV helifaile?
Vaatamata sellele, et 320kbps MP3 ja WAV vahel vahet teha ei ole võimalik, kasutavad profid ikkagi WAV helifaile ning üha enam lausa 96kHz säplinguga ja 32-se bitikiirusega teoseid. Miks nii?
Põhjuseid on üsna mitmeid. Esiteks on MP3 kodeering operatiivseks helitöötluseks aeglane. Teiseks võib kadudega kodeeringu, ehk MP3 puhul tekkida erinevate heliribade kokkumiksimisel anomaaliaid. 96kHz säplinguga salvestuste kokkumiksimisel pidavat aga saama veelgi “puhtama” tulemuse.
Tavakasutajal aga pole kõige selle pärast vaja väga palju muretseda, piisab kui sinu MP3 failid või online striim on 320kbps sämplinguga.
- MP3 – MPEG Audio Layer III. MP3 kõrval kasutatakse ka teisi kadudega kodeeringuid, nt M4A (Apple iTunes).
- WAV – Waveform Audio File Format. Lisaks WAV’le kasutatakse ka muid kaduteta kodeeringuid, nt AIFF (.aif, .aiff) või Apple Lossless (.m4a .caf) jms.
