Eesti Geograafia Seltsi president Mihkel Kangur räägib tohutust salastatusest., mis saadab Rail Balticut.
2018. aasta veebruaris kehtestas Rahandusministeerium Rail Balticu trassi maakonnaplaneeringud. Eesti Geograafia Selts (EGS), Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) ja Avalikult Rail Balticust (ARB) aga on veendunud, et kogu riiki puudutavad otsused Rail Balticu ehitamiseks on tehtud väärale ja puudulikule teabele tuginedes ning taotlevad kohtus Rahandusministeeriumi otsuste tühistamist. Paraku on enamik Rail Balticuga seotud dokumente salastatud, mistõttu on kodanikuühendused pidama nõudma ka dokumentidega tutvumist kohtu kaudu.
Eesti Geograafia Seltsi president Mihkel Kangur räägib kas ja mida nad Rail Balticu salastatud dokumentidega tutvudes teada said. Vaata lähemalt juuresolevast videost.
Kõikvõimalikest riigi- ja omavlitsuste veebilehtedelt võime lugeda ja nende ametnike suust kuulda, et demokraatliku ühiskonna eelduseks on tugev ja iseseisev kodanikuühiskond ja, et panustades vabaühenduste arengusse tugevdame kodanikuühiskonda. Ent niipea kui jõuame igapäevase elu juurde avastame, et needsamad ametkonnad püüavad salastada kiivalt pea iga dokumenti, mida koostavad.
Kodanikuühiskonna ja demokraatia toimimise eelduseks on kodanike informeeritus aga olukorras, kus ametnikud kõiki võimalikke otsuseid ja nendega seonduvaid dokumente kiivalt salastavad ei saa enam rääkida ühiskonna informeerimisest vaid tegemist on tahtliku eksitamisega. See aga tõstatab omakorda küsimuse, miks ja kelle huvides seda tehakse? Avalikkuse huvides see ilmselgelt olla ei saa.
