Tihti on sisuturundajad surve all kaupu pähe määrida, mis võib omakorda viia soovituga vastupidiste tagajärgedeni.
Mistahes äri, kes üritab teabelugudega mõjutada kliendi hoiakuid, on ka sisuturundaja. Ka need, kelledel on kodulehekülg või mõni sotsiaalmeedia kanal, tegelevad sisuturundusega. Iseasi, kas ollakse piisavalt asjatundlik ja edukas.
Ei ole harvad juhtumid, kus tehakse midagi pelgalt selle pärast, et nähti kedagi kusagil analoogselt viisil edu saavutamas. Nii juhtubki, et kopeeritakse pimesi tegevusi, millest endal siiski päris selgeid teadmisi polegi. Paljudel äridel on kodulehed või ka sotsiaalmeedia kanalid, kus aeg ajalt ühte-teist avaldatakse, ent märkimisväärset edu see ei too. Miks?
Üheks enamlevinud põhjuseks on, et vaataja ei saa oma tähelepanu eest väärikalt premeeritud.
Miks peab vaatajat premeerima?
Looduses on esmatähtsad kolm küsimust, milledeks on , kas see (mingi nähtus või asi) ..
- ohustab elu,
- on söödav või
- kõlbulik soo jätkamiseks?
Nii on looduses alati tähelepanu moel või teisel premeeritud. Esiteks tagab see ellujäämise, teiseks tagab see täis kõhu ja sellest saadava heaolu ning kolmandaks võib see tagada soo jätkamise ja tollest saadava mõnutunde.
Kuigi me seda enamasti ei teadvusta, siis on ka meie alateadvuses tähelepanu rajatud samadele elulistele küsimustele. Meisse on kodeeritud selline mehhanism, mis toimib nii, et tähelepanu on alati mingil moel premeeritud. Nii me eeldame alateadlikult oma tähelepanu eest ka mingit tasu.
Ära ei saa ka unustada, et nii loomad kui linnud aga ka inimene õpib elu jooksul kõigele enam tähelepanu mitte pöörama – kui me juba korra teame, et mingi nähtus ei ohusta meie elu või ei paku mingit naudingut, siis pole enam tulus sellele oma tähelepanu kulutada. Nii kujunebki välja, et meie tähelepanu võidab ennekõike see, mis on kas kontrollitult kasulik või mida me veel ei tunne.
Sisuturundus = vaataja premeerimine
Sisuturundaja esmane ülesanne ongi oma lugejat või vaatajat premeerida tema tähelepanu eest ehk aja eest, mida teosele pühendati. Isegi kui inimesed seda ise ei ütle ja ka ei teadvustagi, siis eeldame ikkagi oma tähelepanu eest ka samaväärset tasu – kas ellujäämist või mingit laadi mõnu.
Asjatundlikku sisuturundajat eristab nirust just ülaltoodud printsiibi meisterlik valdamine. Nii küsib professionaalne sisuturundaja alati – millega ma oma lugejat või vaatajat tema tähelepanu eest premeerin?
Siinjuures kordab üle ühe videokunsti vallast pärit mõttetera, ei ole olemas liiga pikki lugusid, on lood, kus vaataja jääb magama. Sama laieneb tegelikult ka kirjutistele või muud laadi teostele.
Nii peaks iga äri küsima, kas kliendid saavad sisuturunduslugude vaatamise eest ikkagi väärikat tasu? Mis oleks väärikas tasu?
